Põllu- ja metsamaade turg ning riigimaade müük

Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigiomandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust. Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg.

Maa-ametil on kinnisvaratehingutest ülevaade alates 1996. aastast. Selle ajaga on Eestis tehtud umbes 620 000 tehingut, neist näiteks mullu 52 000. Enamuse tehingute puhul on tegu ostu-müügiga. Neist omakorda moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maa ostu-müügitehingute arv 24%; näiteks 2013. aastal oli selliseid tehinguid 10 000 ringis.

Nii metsa- kui ka põllumaa ostjatest enam kui kaks kolmandikku moodustavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Seega on maa koondumas suuremate firmade ehk põllumajandustootjate ja/või metsa majandamisega tegelevate ettevõtete kätte. Maa suuremate tootjate kätte koondumise üheks põhjuseks on siin ilmselt see, et maareformi käigus said maaomanikeks paljud eraisikud, kes elavad ja töötavad linnades või kes ise ei soovi maad majandada näiteks maatükkide väiksuse tõttu, mistõttu pidasid nad otstarbekaks maa võõrandada.

Raivo Vallner, Maa-amet